Kontakt

Tallinn, Valli tn 4, uksekell 817

Tel: +372 53044898

e-mail: m.kuusing@gmail.com

  • Black Facebook Icon
  • Black Instagram Icon

© 2019 Teadvusteraapia Keskus. Proudly created with Wix.com

Search
  • tundelooja

Kõik, mis meile siinses elus antud on, on jagamiseks - minu lugu võimete ja võimalikkuse maailmas

Updated: Mar 5



Viimase paari aasta jooksul olen läbi käinud põhjaliku ja sügavalt raputava teekonna, mis on teinud minuga kõike, lammutanud tükkideks, surunud põlvili, näidanud võimatut ja avanud maailma, mida ei oleks uneski ette näha osanud. Ma jutustan oma loo sellest, mida kummalist, veidrat ja tavamõistusega seletamatut minuga ühel hetkel toimuma hakkas ja kuhu see mind toonud on. Ma jagan oma lugu, sest järjest rohkem on neid inimesi, kes on kas samasuguses või sarnases olukorras, kus olin mina, kohas, kus ilma igasuguse eelneva ettevalmistuseta, ilma vajaliku teadmiste pagasita ja ilma teadliku valmisolekuta, hakkab toimuma midagi, milles puudub igasugune loogika ja millele pole võimalik mõistusega selgitust anda. Jagan, et teaksite, et te ei ole üksi ja minu poole võite alati julgelt pöörduda ja küsida, ma toetan ja aitan nii palju kui on minu võimuses, sest ma tean kui suur väljakutse võib olla selle kõigega toime tulemine, eriti kui oledki selles täiesti üksi, kui ei ole kedagi, kes mõistaks, kes oskaks seletada, mis toimub ja ei tea ka kedagi, kelle poole võib oma küsimustega pöörduda, kes oskaks vastata. Kasvõi lihtsalt selleks, et saada kinnitust, et minuga on kõik hästi, see kõik on normaalne, teistega juhtuvad ka sellised asjad. Tundmatu, eriti kui see pärineb nö nähtamatust maailmast, võib põhjustab väga palju hirme. Tekivad kahtlused enda mõistuse korrasolekus, sest on arusaamatu, kes või mis Sinu sees ja Sinu ümber tegelikult toimetab või mis põhjusel see kõik üldse toimub. Mina olin sellises kohas.



Pidin vaid iseendale toetudes ja iseennast usaldama õppides hakkama saama millegagi, millest räägitakse ulmefilmides ja pajatatakse hullumajades.

Ja ei aita kuidagi kaasa ka endiselt väga laialdaselt leviv eksiarvamus et, nö tavainimestega selliseid asju ei juhtu. Juhtub küll. Minuga juhtus ja mina olen lihtsalt inimene, ei pärine ei nõidade, śamaanide, ravitsejate ega muude võimetega suguvõsast. Selles mõttes olin ja olen jätkuvalt täiesti tavaline inimene, keda lihtsalt paelus maailma sügavam sisu ja kelle piinav soov oli teada saada, mis põhjusel ma ikkagi siin olen, mis põhjusel ma olen selline nagu ma olen ja mis põhjusel inimesed käituvad nii nagu nad käituvad. Võib-olla just see soov saada vastus nendele küsimustele või väikese lapsena sügaval hingepesas peidus olnud unistus inimesi kätega tervendada või hoopis midagi muud, aga

ühel hetkel hakkasid minuga lihtsalt juhtuma „asjad“.

Minu ulmekummalised protsessid ja juhtumid said alguse umbes kaks aastat tagasi ühel õhtul kui läksin magama. Täna ma võin selgituseks öelda, et kõik, mis sealt edasi avalduma hakkas juhtus seetõttu, et ma olin endale teadmatult saavutanud täieliku ühenduse oma vaimu, hinge, füüsilise ja energeetilise keha vahel ja seeläbi tekkis ühendus minu Kõrgema Mina ehk minateadvusega ja teatud osa nähtamatu maailmaga. Sel õhtul voodisse heites ja lõdvestades oma keha, tajusin ühel hetkel kuidas minu käed täitusid kummalise surinaga ja hakkasid millimeeter haaval hästi vaikselt voodi pealt õhku kerkima ja siis laskusid tagasi voodile. Järgmiseks hakkas sama toimuma minu kehaga. Voodiga jäid kontakti minu kannad ja kukal, ülejäänud keha kerkis üles ja laskus tagasi voodile millimeeter haaval, õhkõrnalt, justkui suurde sulepatja. Ütlen ausalt, see oli üheaegselt nii põnev, hirmus, segadust tekitav kui ka ebausutav. Ma lihtsalt keeldusin endale tunnistamast, mis just toimunud oli ja et see tõesti päriselt ka juhtus. Järgmisel õhtul kordus sama ja mõtted, mis mul peast läbi käisid – oi kurja, minu keha on kaaperdatud, minu terve mõistus andis otsad, mul on katus ära sõitnud, teretulemast Paldiski maantee.


Järgmisel päeval läksin põrandale matile, et muusikaga koos meditatiivlõdvestust teha. Esimene asi mida märkasin oli mõtete hetkega välja lülitumine, täielik vaikus peas ja algas minu esimene rännak sisekosmosesse. Samaaegselt hakkas keha elama täiesti oma elu. Kahel eelneval õhtul toimunu ei olnud isegi mitte soojenduseks sellele, mis leidis aset põrandal matil olles.

Minu keha hakkas sõna otseses mõttes mingi nähtamatu jõu abil ise võimlema –

pinguldades lihaseid, venitades, sirutades, painutades end sellistesse asenditesse, mida teadlikult järgi teha ei ole võimalik. Ma küll suutsin ennast veenda, et minu mõistus on korras ja minu keha on minu valduses, siis juhtuvast rääkida ei julgenud ma esialgu kellelegi, ma ei teadnudki kedagi, kes oleks seda mõistnud ilma mind hulluks pidamata. Ma toetusin endale, oma sisetundele, mis lõi turvalise olemise, keha tundis ennast hästi, ma võisin liikumise enda kontrolli alla tagasi võtta iga hetk kui ma seda tahtsin, seega ma ei saanud kaaperdatud olla, ma lihtsalt ei osanud leida toimuvale selgitust. Täna võin öelda, et käivitunud oli keha iseeneslik võime ennast tervendada. Meie keha on väga tark ja ta teab täpselt, mida tal vaja on, et olla tugev ja terve ning keha väljendab seda väga selgelt kui talle võimalus anda. Minu keha tegi oma vajadused konkreetselt selgeks. Lisaks liikumisele andis keha ka selgelt mõista, mida ja kui palju ta toiduks vajab. Sobimatu toidu või vajaliku söödud koguse järel tõmbus keha pingule justkui kobra ega andnud enne järele kui ma kahvli ja taldriku eemale lükkasin. Kui toit oli sobiv, siis kogu sisemus hakkas rahulolust lausa helisema. Tundlikuks muutusid ka minu käed. Ma valisin poes toitu kätte võttes ja vaadates, mida teeb selle peale minu keha, kas läheb jõudu täis või vajub jõuetusest lössi. Kätega hakkasin tunnetama ka esemete energeetikat. Näiteks merekarpi katsudes täitus kogu minu keha füüsilise lainetamisega.



Minu unenäod muutusid väga selgeks ja kandsid endas sõnumeid. Üks eredam unenägu sellest perioodist on järgmine. Ma nägin iseennast seismas pimeduses. Ühel hetkel purskus minu kätest välja võimas valgus, justkui tuli õhku startivast raketist, ja samal ajal kõlas minu kõrva juures väga selge, konkreetne ning vali meeshääl:

„Lase valgus maa peale! Ankurda! Ankurda! Ankurda!“

See kõik oli nii selge, nii päris, nii ehmatav, et ma sõna otseses mõttes esimest korda elus hüppasin jahmatusest voodist välja, teadmata, mida nähtu ja kuulduga peale hakata või mida see tähendas.


Ma hakkasin inimesi ja enda ümber olevat maailma teistmoodi tajuma. Inimeste nägudesse hakkas joonistuma nende tegelik olemus või mida nad tegelikult väljapoole näidatava taga tundsid või peitsid. Järjest keerulisem oli samastuda enda ümber oleva maailmaga. Justkui oleks väga vales kohas ega kuuluks üldse siia. Sageli lihtsalt istusin ja vaatasin endast mööda sagivaid omas mullis olevaid inimesi ning üha enam ja enam kerkisid üles küsimused, mis põhjusel ma ikkagi siin olen, milleks mind siia vaja on. Tekkis tohutu üksi olemise tunne. Minu elus ja minu ümber on alati olnud väga palju inimesi, aga sel ajal valitses hinges suur üksindus, sest ei olnud kedagi, kellega oleks saanud jagada seda arusaamatut maailma, mis minus avanes nii, et seda oleks mõistetud ja mulle lahti seletatud.


Minu kõrvad muutusid helidele väga tundlikuks. Võimatuks muutus mitme inimese korraga kuulamine. Samas soovi korral võisin sukelduda nii sügavale endasse, et lülitusin välisest maailmast täielikult välja.


Minus avaldus täiesti uutmoodi loovus. Kõiges. Minust hakkasid välja voolama luuletused, kirjutised. Oli perioode, kui ma isegi mõtlesin luulevormis. Ma hakkasin joonistama. Õigem oleks öelda, et minu käsi hakkas joonistama, sest mul ei olnud õrna aimugi, mis kokkuvõttes pildile tuleb, sest

pilti joonistas minu jaoks mingi nähtamatu jõud, mis minu kätt liigutas.

Mina oma tavamõistuse ja silmadega olin lihtsalt vaatleja. Ma isegi proovisin joonistamist kinnisilmi ja ka siis tuli pilt. Kuid loovus ei avaldunud mitte ainult kunstis vaid ka ülejäänud igapäevaelus, otsuste tegemisel, lahenduste leidmisel. Kõik muutus palju lihtsamaks kui oli enne.


Hirmutavaimaks osaks osutusid aga olelusvormid, mida ma küll silmaga ei näinud, aga ma tundsin ja tajusin nende juuresolekut. Ma sain aru, mil moel ma olen neile läbi oma meelte täiesti avatud ja kättesaadav, milline mõjuvõim neil minu mõtete ja emotsioonide üle oli. Seda mõjuvõimu omavad nad kõigi inimeste üle seni kuni inimesed lubavad ja lasevad neil endid mõjutada. Nad muutuvad eriti agressiivseks ajal kui inimene nö ärkab ja tema energeetiline sagedus hakkab tõusma, sest me oleme nende toidulaud, nad vajavad meid, meie poolt toodetavaid madala sagedusega energiaid, et eksisteerida. Nad vajutavad meie helladele punktidele, et meis avalduksid mõtted, mis omakorda looksid emotsioone, mis toodaksid läbi hirmu, ebakindluse, masenduse, viha, kadeduse, pettumuse, süütunde, kurbuse neile sobivaid energiad. Iga emotsioon, iga tunne kannab endas teatud sagedusel võnkuvat energiat, mis kiirgub meie kehast välja.


Ja siis ühel hetkel läks suurem osas sellest kõigest uuesti kinni. Põhjusel, et ma leiaksin oma võimed ise enda seest üles ja õpiksin neid kasutama väärikalt, puhta ja siirana, vabana madalsageduslikest emotsioonidest nagu kadedus, kriitika, hinnangute andmine, süüdistamine ja muud egona tuntud omadused. Et ma õpiksin võtma vastutuse oma elu eest täielikult enda kätte, mõistma, et kõik, mis minuga minu elus toimub, on minu ja ainult minu enda põhjustatud, et ma aktsepteeriksin nii ennast kui kõiki teisi just sellistena nagu nad on,

et õpiksin nägema inimeses inimest, tema hinge, mis on sageli mattunud tohutu programmirägastiku alla,

et ma mõistaksin nii mõtte kui sõna tõelist jõudu ja väge, õpiksin tundma ja kasutama energiaid, õpiksin tundma ja elama selle maailma tegelike mängureeglite järgi, et ma õpiksin mõistma oma võimeid ja neid õigesti egovabalt kasutama. Ühesõnaga ma pidin tegema oma olemuses ja mõtetes korraliku suurpuhastuse ja eemaldama endast kõikvõimalikud rämpsmustrid, mis lõid aluse eelpool mainitud emotsioonidele ja hirmudele ning piiranguid minu hingelisele vabadusele.



Edasi algasid õpingud. Läbisin terve rea kursuseid ja lugesin väga palju, et saada selgust, kuidas endaga toime tulla nii, et taastuksid ka võimed ja oskaksin neid kasutada. Minu võimed taastusid, kuid palju mitmekihilisemalt ning oluliselt võimsamal kujul kui enne. Mida rohkem ma neid kasutan, seda enam need arenevad ja kasvavad. Iga päev avastan, midagi uut, jõuan mõne taipamiseni, mis asetab paika mõne uue pusletüki, mis võimaldab näha, tajuda ja tunda selle maailma veelgi laiemaid ja sügavamaid kihte. Ma olen aru saanud, et ma elangi maailmas, kus kõik ongi võimalik, ainsaks piiriks ja takistajaks on meie endi uskumatus.


Täna võin täieliku veendumusega öelda, et elu ongi seiklus, mäng, aga milliseks see mäng kujuneb, on meie endi teha ja otsustada. Tahame me seda endale tunnistada või mitte, tahame me seda näha või mitte, aga

kõik, mis toimub meie elus on meie endi looming.

Ja on meie endi valida, kas loome teadlikult ja loome nii, et meie elu oleks just selline nagu meie oma südames tahame või loobume ja laseme sel lihtsalt juhtuda selliseks nagu see kõigi teiste arvates olema peaks. Kuid nii üht kui teistpidi lasub vastutus meie elu eest vaid meil endil ning oma hädades ning probleemides ei ole meil alust ega õigust süüdistada mitte kedagi teist kui iseennast, olgu see nii ebaõiglane kui tahes. Me elame kas ise või elatakse meie eest. Me kas teeme oma otsused ise või otsustatakse meie eest.

Mina valisin enda. Kas enda südame järgi elamine on lihtne?

Valetaksin kui ütleksin jah, see on olnud tõeline väljakutse ja enese ületamine. Mul on olnud hetki, kus olen olnud põrandal kõveras arvates, et nüüd on kõik, sest ma lihtsalt lämbun omaenese pisaratesse, kõri on sõlmes ja hingata ei ole võimalik. Olen olnud hetkes, kus hing oleks justkui rebitud tuhandeks tükiks ja minu ainus anuv soov oli, et viidagu mind siit ometi minema ja ma palusin seda tõsiselt kogu oma hinge, iga keharakuga. Jah, olen endiselt siin, kuid ma ei tea kui napp oli pääsemine, sest

sellest hetkest hakkas halastamatult kuklas tiksuma kell, mis vaikis alles siis, kui andsin kinnituse, et jään ja loon vabaduse endale ja kõigile neile, kes seda soovivad.

Nüüd tagasi vaadates on need küll valusad, kuid väga ilusad hetked. Nüüd ma tean, et need on meie ümber olevad kihid, mis purunevad ja iga sellise eemaldunud kihiga me pääseme lähemale iseendale. Ma olen iga selle hetke eest südamest tänulik, sest need on mind toonud siia, kus ma täna olen, lähemale minu tõelisele minale ning võimaldanud mul julgemalt olla minu päris mina. Mida edasi seda lihtsamaks ja mõnusamaks läheb. Oleksin vaid soovinud teada, et see kõik, mis minuga toimuma hakkab, on normaalne. Ja et vahel võibki täiesti suvalisel hetkel ilma igasuguse näilise põhjuseta tabada paanikahoog, mis lämmatab ja surub põlvili. Kuigi hull, siis samas on see aeg olnud ka ääretult ilus, voolavate mõtete ja tunnetega, süda täis nii sügavat tänu ja armastust, mida tunneb iga keharakk, silmad tulvil ülimat õnne ja tänupisaraid, selle eest, et elad, et liigud, et oled võimeline kogema ja et oled võimeline nägema ilu enda sees ja enda ümber.

Kui mul oleks üksainus soov, siis ma sooviksin, et iga inimene siin maamuna peal, saaks vähemalt korra kogeda seda ülimat voolavat pisarateni liigutavat armastuse tänutunde segu, sest see lihtsalt on nii võimsalt ilus, tõeline maine paradiis meie endi sees.


Rääkides aga minu peidus olnud, avaldunud, kadunud ja uuesti avanenud võimetest, siis toon välja, millised on minu tänased anded:


- Mul on väga lihtne tuvastada uskumusi, mustreid ja programme, mis inimest mõjutavad ning tean kuidas neid programme hetkega muuta nii, et nad meid toetaks, mitte ei piiraks ja muuta neid nii, et toime on kohene ja püsiv.

- Ma tajun energiaid inimeste sees, ma tunnen intuitiivselt, kus ja kuidas on neid vajalik mõjutada, et energia pääseks kehas vabalt voolama, oleks puhas ning täiuslikus tasakaalus, kuidas vabastada kehasse kinni jäänud vanad ja surnud energiad, korrastades seeläbi ka inimese elu tervikuna

- Ma loon helisid, mis tervendavad ja puhastavad inimest

- Ma joonistan, kirjutan, luuletan

- Ma oskan ja tean kuidas juhtida oma mõtteid ja emotsioone

- Ma oskan ja tean kuidas panna oma keha iseennast tervendama

- Ma oskan ja tean kuidas rännata oma sisemaailmas

- Ma mõistan, millest räägivad unenäod ning kuidas neid tõlgendada

- Ma oskan ja tean kuidas olla kontaktis iseendaga ja kuidas kuulata oma südame häält

- Ma oskan ja tean kuidas rännata oma eelmistes eludes

- Ma oskan ja tean kuidas äratada loovust

- Ma oskan ja tean kuidas saada vastuseid küsimustele, millele keegi teine vastust anda ei saa

- Ma oskan ja tean kuidas ühenduda ja suhelda teiste inimeste Kõrgemate Minade ehk minateadvustega ning saada neilt sõnumeid ja juhatusi

- Ma oskan ja tean kuidas suhelda egoga

- Ma oskan ja tean kuidas laadida alla tundeid ning ruumi puhastavaid ja toetavaid energiaid

- Ma oskan ja tean kuidas olla ühenduses kõige siin loonud Loojaga, teadvust omava ülima armastava energiaga


Minu võimed on minu sees olev kingitus mulle endale ja läbi minu enda ka kõigile teistele, kes soovivad sellest osa saada.


Minu Teadvusteraapia Keskuses pakutavad tegevused leiad SIIT

Minu toimetamisi saad jälgida minu facebooki lehel TUNDELOOJA


Soovin Sulle pehmet ja kaunist teekonda ning imelist loomist ♥

Veronika

1,126 views
This site was designed with the
.com
website builder. Create your website today.
Start Now